rahulik poolnädal

Eelmine ei olnud rahulik, siis oli intensiiv. Mul on arvutis elamuste fail, kuhu ma panen kirja... Noh... Elamused. Lühidalt, märksõnadena, head ja halvad. Sellised, mis rikastavad elu ja sellised, mis arendavad inimesena. Kui vahel on mitu kuud pausi, siis nüüd sai ikka mitu sõna järjest kirja. Kui ma oma arvutisse pääsen ja seda faili vaatan, siis võib-olla isegi avaldan.

Tänase päeva nael on aga kahtlemata kolm rulli süsimusta lõhnavat vetsupaberit, mille mingi telekanal meile kontorisse saatis. Ühe võtsin endale, aitäh.

uus hooaeg, uus kkk

mida jaanipäeval teed?
kurat teab.

Täiendus: Samas vedeleb mul siin laua peal "Kung fu panda" pileti voucher, ühele inimesele. Et siis võib-olla lähen jaaniõhtul üksi "Kung fu pandat" vaatama. "Kung fu panda". Mulle meeldib see filmi pealkiri, kõlab lihtsalt nii absurdselt, et naljakas hakkab. "Kung fu panda". "Kung fu panda" muideks lükkas seksijalinna usa kinoedetabelite esikohalt minema. Peaks ikka minema kinno ja selle "Kung fu panda" ära vaatama. Pärast läheks metsa alla taijid tegema näiteks. Sobib ju hästi kokku.

poliitmiski

See oli siis, kui me Kaarliga Bushi-teemaliste muusikavideote linke vahetama sattusime. Selline kollektsioon sündis. Samuti sai selgeks, et Bushile on kasutu atentaati korraldada. Kahju, sest muidu saaksid meeldiv ja kasulik omavahel kokku, maailm muutuks ilmusamaks jne.





---
ja kordus...

karul on teravad silmad

Kahekesi Tallinna vanalinnas, mitte eriti kõrgete kontsade plekid käivad vastu munakive. Levikas sai ära käidud, päike tahab kangesti tõusta. Tuleb isu suitsu teha, isudes. Kõnnitee äärekivi, suitsule tuli otsa, jutt jookseb, elu on nagu filmis. Minuti möödudes astub juurde mustas vanahärra ja küsib vene keeles: "Kas teil on siin mõnus istuda?" Mille peale mina vastan, et tänan küsimast, on küll jah. Vana viipab teisele poole teed ja palub, et hoopis sinna istuma läheksime. Nii kolm meetrit eemale noh. "Vaadake, siin on Vene saatkond ja kaamerad on üleval." Ahsoo. Eks me siis läksime. Hea, et viisat ei küsitud. Samas turismireis Siberisse oleks kindlasti olnud silmaringi avardav. Levika ees sai just arutatud ühe aserbadžaanlasega, et Siberian railway jnejne.

Selline hoiatav lugu suvaliste pealinna kõnnitee äärekivide kohta. Järgmisel korral istume maha Rootsi saatkonna ette ja vaatame, mis seal ütlema tullakse...

----------------
Guano Apes - Kumba Yo!

vastikult geniaalne

midagi uut

Ma olen sõltuvuses. Ei, mitte millestki sellisest. Viimane pidu sisaldas minu jaoks terve õhtu jooksul ainult poolt viinakokteili ja poolt Henryt näiteks. Ma olen sõltuvuses oma to-do-listi ristikeste tegemisest. Vanasti ma ei teinud nimekirju, sest teadsin ette, et pole suuteline neid ära täitma ja muutun kurvaks, aga nüüd mulle meeldib. Meeldib teha asju ja pärast nendega rahul olla. Kogu aeg teen nimekirju. Mul on töönimeikiri ja miljon remondinimekirja ja on-vaja-asjade nimekirja. Aga praegu - sain nii mitu asja ühe ropsuga tehtud, et saaks ennast deliiriumisse ristitada, aga mu töömärkmik on kodus. Brr.

whatever tomorrow brings, I'll be there with open arms and open eyes

sitt päev.

on vaja endast mõnuga välja iriseda.

kõik algas sellest, et kui ärkasin, oli tööpäeva algusest möödunud poolteist tundi. lauatelefon helises. keegi ei helista mulle kunagi kodu lauatelefonile. ja kui helistab, siis järelikult on asi halb. ta on kas tüütu või tahab mulle midagi müüa. seekord oli see mingi ema sõbranje. kes helistab standardset kontoritööd tegevale inimesele kodutelefonile kella poole kaheteist ajal päeval? ma ei saa aru. enivei aitäh äratuskõne eest. vähemalt ei olnud see minu ülemus, kes helistas.

bussi ei tulnud terve igavik. siis kui tuli, oli see täis algklasside suhtedraamat. kes kuulub missugusse kampa ja kes tahaks olla cool, aga coolid ei luba. kurb hakkas.

tööl olin sunnitud kohvi jooma. juhet see lahti ei rullinud. fakt, et töö, mis ma täna pidin tegema, oli kellelgi teisel juba poole peal, ajas mind üllatavalt intensiivsesse hämmingusse. asjaolu, mis normaalsel päeval, oleks mulle kohest ja siirast rõõmu valmistanud.

päikesekiirena leidis eveliina, et võiks lõunatada. ma leidsin, et võiks asutuse raha eest ohjeldamatult õgida ja pärast toidule ära panna. esilalgne tööplaan läks ju vett vedama, miks mitte teha midagi alternatiivset ja meeldivat, ent kasulikku.

söök oli MAITSEV. söökla nimi mul hetkel ei plahvata. seltskond oli HEA. tee peal kohtasin veel bibit, mis on alati HEA. ainult et mul ulus tuul kahe kõrva vahel ja suhtlusvõime oli nagu detsembris. ehk siis "misteed", "böä" ja muud ebamäärased häälitsused. parema meelega oleks üldse vait ja vahiks kaugusse. soovitavalt taevaga sulanduvat merd.

maitsev söök, sh ka šokolaadikook nimega death by chocolate, ei teinud asja üldse paremaks. igasugu suhkru-, nisu- ja kohvisaasta süües tuleb teatavasti uni ja jõud läheb ära. ja ma sõin ikka jõhkralt kõiki neid asju, mis energia nulli viivad. imehea pitsa, fenomenaalne pasta, kaks tassi kohvi, eelnevalt mainitud kook. ei ole hea. aju paneb täiskiirusel edasi, aga keha ei jaksa järele sibada. eijaksatunne. kõik mu tänased geniaalsed mõtted ununevad ära, sest ma ei viitsi õigel hetkel neid üles kirjutada. lisaks mõtlen ise endale tupikuid välja. rumal.

tagasi tööle. ohhoo. kell on juba neli. lugesin töö raames võõramaa ajalehti. imekombel leidus seal kasulikke ivasid. peale selle on guardian teinud fotograafiateemalise lisalehe. bbc kirjutab, nagu alati, kultuuri asemel peamiselt rafineeritult pealkirjastatud meelelahutusklatši. winemouse'i video on nende arvates näteks tõepoolest kirjutamisväärne teema. aga võib-olla nägin seda pealkirja kusagil mujal. nme's kindlasti mitu korda, neile selline jama meeldib. tere, palavikutunne. aitab, koju.

tramm. pickuplineology. "kas sul katkist mobiiltelefoni on, ma ostan ära." ei ole. "aga kui läheb katki, siis mul on seal estonia puiesteel firma, ma ostan kõik katkised mobiilid ära." ahsoo. "kas sa istuda tahad?" ei aitäh. "sa oled ilus. mulle meeldivad ilusad tüdrukud, kas sul mees on /---/, /---/, /---/." oeh. viimane jõud läks selle peale, et hoida tagasi emotsioone, mille peale kuluv jõud oleks, mind lõplikult tühjaks tõmmanud. kasutegur null.

teine kangapood. nullseis. nullvalik. nullnullnull. miinused.

kuidas ma seda teksti trükkida jaksan? kass nurrus mulle jõudu varba kaudu sisse. aitäh. äkki ma jaksan täna isegi midagi veel teha... võib-olla kirjutada enda kasutusjuhend, selline siiras ja irooniavaba. mitmel inimesel tundub seda vaja olevat. et vältida pidude ajal mulle kaela langevaid tobedaid monolooge näitkes. või oleks see kasutu? kahtlustan, et mõnikord ei tahetagi aru saada ega aru saadud olla - kaoks ju hulk ettekäändeid, märtritiitel ja põhjus omada põhimõtteid nende omamise pärast. teeks hoopis midagi päriskasulikku. värviks seina ära. krohviks, pahteldaks, õpiks veel mõne meestetöö selgeks...

aitäh, mul on nüüd hea olla.

kass peab unes kellegi peale jahti.

----------------
Incubus - Drive