karul on teravad silmad

Kahekesi Tallinna vanalinnas, mitte eriti kõrgete kontsade plekid käivad vastu munakive. Levikas sai ära käidud, päike tahab kangesti tõusta. Tuleb isu suitsu teha, isudes. Kõnnitee äärekivi, suitsule tuli otsa, jutt jookseb, elu on nagu filmis. Minuti möödudes astub juurde mustas vanahärra ja küsib vene keeles: "Kas teil on siin mõnus istuda?" Mille peale mina vastan, et tänan küsimast, on küll jah. Vana viipab teisele poole teed ja palub, et hoopis sinna istuma läheksime. Nii kolm meetrit eemale noh. "Vaadake, siin on Vene saatkond ja kaamerad on üleval." Ahsoo. Eks me siis läksime. Hea, et viisat ei küsitud. Samas turismireis Siberisse oleks kindlasti olnud silmaringi avardav. Levika ees sai just arutatud ühe aserbadžaanlasega, et Siberian railway jnejne.

Selline hoiatav lugu suvaliste pealinna kõnnitee äärekivide kohta. Järgmisel korral istume maha Rootsi saatkonna ette ja vaatame, mis seal ütlema tullakse...

----------------
Guano Apes - Kumba Yo!