whatever tomorrow brings, I'll be there with open arms and open eyes

sitt päev.

on vaja endast mõnuga välja iriseda.

kõik algas sellest, et kui ärkasin, oli tööpäeva algusest möödunud poolteist tundi. lauatelefon helises. keegi ei helista mulle kunagi kodu lauatelefonile. ja kui helistab, siis järelikult on asi halb. ta on kas tüütu või tahab mulle midagi müüa. seekord oli see mingi ema sõbranje. kes helistab standardset kontoritööd tegevale inimesele kodutelefonile kella poole kaheteist ajal päeval? ma ei saa aru. enivei aitäh äratuskõne eest. vähemalt ei olnud see minu ülemus, kes helistas.

bussi ei tulnud terve igavik. siis kui tuli, oli see täis algklasside suhtedraamat. kes kuulub missugusse kampa ja kes tahaks olla cool, aga coolid ei luba. kurb hakkas.

tööl olin sunnitud kohvi jooma. juhet see lahti ei rullinud. fakt, et töö, mis ma täna pidin tegema, oli kellelgi teisel juba poole peal, ajas mind üllatavalt intensiivsesse hämmingusse. asjaolu, mis normaalsel päeval, oleks mulle kohest ja siirast rõõmu valmistanud.

päikesekiirena leidis eveliina, et võiks lõunatada. ma leidsin, et võiks asutuse raha eest ohjeldamatult õgida ja pärast toidule ära panna. esilalgne tööplaan läks ju vett vedama, miks mitte teha midagi alternatiivset ja meeldivat, ent kasulikku.

söök oli MAITSEV. söökla nimi mul hetkel ei plahvata. seltskond oli HEA. tee peal kohtasin veel bibit, mis on alati HEA. ainult et mul ulus tuul kahe kõrva vahel ja suhtlusvõime oli nagu detsembris. ehk siis "misteed", "böä" ja muud ebamäärased häälitsused. parema meelega oleks üldse vait ja vahiks kaugusse. soovitavalt taevaga sulanduvat merd.

maitsev söök, sh ka šokolaadikook nimega death by chocolate, ei teinud asja üldse paremaks. igasugu suhkru-, nisu- ja kohvisaasta süües tuleb teatavasti uni ja jõud läheb ära. ja ma sõin ikka jõhkralt kõiki neid asju, mis energia nulli viivad. imehea pitsa, fenomenaalne pasta, kaks tassi kohvi, eelnevalt mainitud kook. ei ole hea. aju paneb täiskiirusel edasi, aga keha ei jaksa järele sibada. eijaksatunne. kõik mu tänased geniaalsed mõtted ununevad ära, sest ma ei viitsi õigel hetkel neid üles kirjutada. lisaks mõtlen ise endale tupikuid välja. rumal.

tagasi tööle. ohhoo. kell on juba neli. lugesin töö raames võõramaa ajalehti. imekombel leidus seal kasulikke ivasid. peale selle on guardian teinud fotograafiateemalise lisalehe. bbc kirjutab, nagu alati, kultuuri asemel peamiselt rafineeritult pealkirjastatud meelelahutusklatši. winemouse'i video on nende arvates näteks tõepoolest kirjutamisväärne teema. aga võib-olla nägin seda pealkirja kusagil mujal. nme's kindlasti mitu korda, neile selline jama meeldib. tere, palavikutunne. aitab, koju.

tramm. pickuplineology. "kas sul katkist mobiiltelefoni on, ma ostan ära." ei ole. "aga kui läheb katki, siis mul on seal estonia puiesteel firma, ma ostan kõik katkised mobiilid ära." ahsoo. "kas sa istuda tahad?" ei aitäh. "sa oled ilus. mulle meeldivad ilusad tüdrukud, kas sul mees on /---/, /---/, /---/." oeh. viimane jõud läks selle peale, et hoida tagasi emotsioone, mille peale kuluv jõud oleks, mind lõplikult tühjaks tõmmanud. kasutegur null.

teine kangapood. nullseis. nullvalik. nullnullnull. miinused.

kuidas ma seda teksti trükkida jaksan? kass nurrus mulle jõudu varba kaudu sisse. aitäh. äkki ma jaksan täna isegi midagi veel teha... võib-olla kirjutada enda kasutusjuhend, selline siiras ja irooniavaba. mitmel inimesel tundub seda vaja olevat. et vältida pidude ajal mulle kaela langevaid tobedaid monolooge näitkes. või oleks see kasutu? kahtlustan, et mõnikord ei tahetagi aru saada ega aru saadud olla - kaoks ju hulk ettekäändeid, märtritiitel ja põhjus omada põhimõtteid nende omamise pärast. teeks hoopis midagi päriskasulikku. värviks seina ära. krohviks, pahteldaks, õpiks veel mõne meestetöö selgeks...

aitäh, mul on nüüd hea olla.

kass peab unes kellegi peale jahti.

----------------
Incubus - Drive