"Minu sõbrad" 1996. aasta väljaanne.
"Minu sõbrad" 2008. aasta väljaanne.
---
Selguse huvides olgu öeldud, et kaaned on sama koledad nagu alati, nende pilti ma siia ei luba. Sama kunstnik (Hillar Mets), sama stiil - koledat maailma pilavad karikatuurid kannab väga hästi välja, aga lasteraamatu illustratsiooni mitte. Millegipärast pole keegi 15 aasta jooksul selle peale tulnud, et võiks edasi areneda. Ükski laps pole Egmont Estoniale võtnud vaevaks kirjutada, et "kuulge, kole on, võtke midagi ette!" Sest mulle pole need kaaned kunagi meeldinud. Olgu pealegi see tüübi signatuurstiil, ikka on kole. Ja mida lapsem oled, seda vähem sellest aru saad, et miks ometi peab nii koledasti joonistama. Mataõpikud olid ka kunagi sama tüübi illustratsioonidega, iga kord, kui raamatu haarasid, said koledusega vastu vahtimist. Ei vähendanud mu matemaatikapõlgust. Kõige tipuks meenutab selle stiili karvasus ka seda, kuidas mu ema ja isa pidevalt mu kallal irisesid, et miks ma värviraamatutes kogu aeg üle ääre värvin ja mina ei saanud aru, mis seal vahet on. Böäh. Ega minu pehmete ja karvaste üleääre värviraamatutega ei käidud avalikkusel silmi ka riivamas.
Ja üldse. Tegelikult on tootedisaini olematus omaette teema, mille üle saaks pikalt-pikalt iriseda - samuti nagu ma salmiku ja õpiku inetuse üle kurtsin, tahaks kurta ka oma koleda soojaveeboieri üle, millele ma ei viitsi kappi ümber ehitada ja ei saa aru, miks ilusaid boilereid olemas ei ole. Disainitakse üldse mingeid valitud tarbekaupu. Näiteks ilusa kamina võid poest leida, aga oksele mitte ajavat puupliiti ei iial ja mispärast see nii on, ei saa aru. Imelikimelikimelik.
10 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
sinu ivad siia!