meeldib

• Fotod, millel on pisikesed inimesekribud suure maailma taustal. Ja ise selliseid fotosid teha.
• "I'm Not There." Ehk skisoidne tõlgendus Bob Dylani elust. See koht, kus ta Biitlitega müras, oli eriti muhe. "Yeah it's chaos, it's clocks, it's watermelons, it's everything." Dialoog, näitlejatööd, visuaal, sürreaalsus, muss. Heaheahea.
  
• Teooria, et siis kui inimkond saab valgustatud, ei ole enam kehva ilma. Mis tähendab, et öösiti sajab ja päeval paistab päike.
• Üks Lii Undi lause muidu kuidagi ründava tooniga vastatud intervjuus ajakirjale Lilit, kus ta ütles, et valgustumine pole mingi lõbus asi.
• "Ruja" rokkooper. Vanemuise teatri silt on lausa kohatu selle etenduse küljes, sest vastupidiselt selle teatri tavapärasele tasemele on "Ruja" tõeliselttõeliselttõeliselt hea.
  
• "Persepolis" ehk animatsioon ühe Iraani plika elukäigust sh sõda, surm, seks, vabadus, armastus, poliitika, religioon ja nendega kaasnevad jamad. Animatsioonistiil on ägeäge.
• Loomaaed bussis nr 5, mis laulupeo poole sõidab.
• See taoismiraamat, mida ma parasjagu loen, aga millel on nii tobe pealkiri, et ma seda meelde jätta ei kavatse.
  

Trummipõrin!

• Mu vennanaine pressis esmaspäeval mu jalkavõistkonna uue liikme välja. Tilliga, esialgu nimetu.