meeldib

• Reedene Bell Orchestre Juuksuris oli kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige kõige... Ilma sõnadeta muusika, ju siis pole vaja sõnu teha. Millegipärast on üldse nii, et kui mõni laiv ikka väga meeldib, siis on tunne, et sõnadest niikuinii ei piisa ja polegi vaja nendega elamust solkida.
• "Lumekuninganna", lugesin, leidsin ivasid, huumorit ja irooniat. Siit saab lugeda tervet lugu ja üldse kõiki muinasjutte. Päev hiljem leidsin poest õõõudsalt ilusate piltidega "Lumekuninganna" raamatu, nüüd käin seda poes näppimas, aga osta ei raatsi.
  

/---/
The boy was frightened, and tried to say a prayer, but he could remember nothing but the multiplication table.
/---/
“there lives a princess, who is so wonderfully clever that she has read all the newspapers in the world, and forgotten them too, although she is so clever.
/---/
Little Kay was quite blue with cold, indeed almost black, but he did not feel it; for the Snow Queen had kissed away the icy shiverings, and his heart was already a lump of ice. He dragged some sharp, flat pieces of ice to and fro, and placed them together in all kinds of positions, as if he wished to make something out of them; just as we try to form various figures with little tablets of wood which we call “a Chinese puzzle.” Kay’s fingers were very artistic; it was the icy game of reason at which he played, and in his eyes the figures were very remarkable, and of the highest importance; this opinion was owing to the piece of glass still sticking in his eye. He composed many complete figures, forming different words, but there was one word he never could manage to form, although he wished it very much. It was the word “Eternity.” The Snow Queen had said to him, “When you can find out this, you shall be your own master, and I will give you the whole world and a new pair of skates.” But he could not accomplish it.
/---/

• Võtsin ennast kokku hakkasin uuesti "Waking Life'i" vaatama. Seekord oli hetk õige, vaatasin lõpuni - vaimustus. Siinkohal tahaks tsiteerida tervet filmi, aganoh... Lemmikstseen.
  
• Suvilahäng. Ehk siis ploomipuu all ploomi süüa samal ajal, kui vend on roninud üles seda raputama ja asjade loogiline jätk. Niita muru nii, et kuueaastane vennapoeg jookseb sabas ja püüab sind veenda, et tal on ka nüüd väga vaja. Juua kamina ees teed ja naerda ema lõigatud liiga jämedaid singiviile, teades samal ajal väga hästi, et selles majas on singi- ja juustuviilud ALATI mitu korda jämedamad kui mujal. Kuulata venna absurdikava aalaa "Milleks mulle külmkapp, ma ju ei suitseta" jne jne jne.
• Marjane Satrapi persoon lives. Jälle üks üleelusuurune inimene, mul pole jälle sõnu.